{"id":2460,"date":"2020-04-02T16:36:00","date_gmt":"2020-04-02T13:36:00","guid":{"rendered":"http:\/\/dago.ee\/kirik\/?page_id=2460"},"modified":"2020-04-02T18:57:02","modified_gmt":"2020-04-02T15:57:02","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/kardla\/ajalugu\/","title":{"rendered":"AJALUGU"},"content":{"rendered":"\n

KIRIKU- JA LINNALUGU<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praeguse K\u00e4rdla linna kohal, Hiiumaa kirderannikul Nuutri j\u00f5e kaldal, paiknes aastasadu rootslaste k\u00fcla K\u00e4rtil (ka Kiertel, Ki\u00e4rtelle). Esimene kirjalik m\u00e4rge K\u00e4rdlast kuulub aastasse 1564, kuid rootsi talupojad elasid siin ja kogu P\u00f5hja-Hiiumaal juba ammu enne seda. 22. m\u00e4rtsil 1470 andis ordumeister Johann Wolthus von Herse Hiiumaa rootsi talupoegadele vabaduskirja.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hiiu-K\u00e4rdla kalevivabrik<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

K\u00e4rdla kui linna tekkimine on otseselt ja vahetult seotud Hiiu-K\u00e4rdla kalevivabriku asutamisega ning selle kujunemisega \u00fcheks omaaegseks t\u00e4htsaimaks t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteks Eestimaa kubermangus ning kogu Vene Impeeriumis. 1829.a. 1. mail rajasid kohalikud m\u00f5isnikud (Partsi ja K\u00f5rgessaare) vennad Peter Ludwig Konstantin ja Heinrich Georg Eduard Ungern-Sternberg selle ettev\u00f5tte. 1835.a. sai vabriku direktoriks parun Robert Eginhard Friedrich Ungern-Sternberg, kes 1844.a. alustas elamute ehitamist Inglismaa t\u00f6\u00f6lisasulate eeskujul. Samal aastal rajati haigla, 1853.a. poistekool (K\u00e4rdla vabriku erakool oli asutatud juba 1830.a.), k\u00fcmme aastat hiljem ka t\u00fctarlaste kool.<\/p>\n\n\n\n

Rootslaste vana surnuaia laskis parun 1848.a. kujundada haljasalaks, mida toona kutsuti Paruniaiaks, n\u00fc\u00fcd Rannapargiks. Pargi rajamise k\u00e4igus lammutati ka rootslaste keskaegne P\u00fcha Olavi kabel, mis oli selleks ajaks lagunemas. Kabeli endisele asukohale p\u00fcstitati metallrist, mis siiani alles ja mille \u00fchel poolel on kiri “Den gamla Swenska Kyrko-garden” ja teisel poolel: “Karel Tarning war den sista som har blef begrawan 1848”.<\/p>\n\n\n\n

1887. aastaks oli K\u00e4rdlas 2055 elanikku, neist suur osa t\u00f6\u00f6tas vabrikus. Eesti Vabariigi ajal kalevivabrik kiratses. Vahepealsed rasked ajad olid elanikkonda tugevasti k\u00e4rpinud – 1923.a. elas K\u00e4rdlas 1510 inimest. 28. septembril 1920.a. nimetati K\u00e4rdla aleviks. Linnaks sai K\u00e4rdla 1. mail 1938.a. K\u00f5ige rohkem on K\u00e4rdlas inimesi elanud 1989.a. – 4126. T\u00e4na elab linnas umbes kolm tuhat elanikku.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast p\u00f5lengut 1941.a. (s\u00fc\u00fcdati h\u00e4vituspataljonlaste poolt) l\u00f5petas K\u00e4rdla kalevivabrik tegevuse, olles eelnevalt natsionaliseeritud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
“Saksa kabel” 1936.a.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

1847. a. ehitati vabriku l\u00e4hedale Nuutri j\u00f5e \u00e4\u00e4rde nn. saksa kabel. Tegemist oli pol\u00fcgonaalse kooriosaga puitehitisega, mille l\u00e4\u00e4neotsas oli eenduv torn. Kabelis oli n\u00f5ukogude ajal sepikoda ning see h\u00e4vis 1987.a. Kabeli altaripildiks olnud maal “Kristus lapsi \u00f5nnistamas” asub K\u00e4rdla kirikus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
“Saksa kabeli” sisevaade<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Aastatel 1861-1863 rajati eestikeelsete jumalateenistuste tarvis uus, Ristija Johannesele p\u00fchitsetud kivikirik. Uue kiriku ehitamise m\u00f5tte algatajaks ei olnud mitte vabriku omanik, vaid Emmaste, Suurem\u00f5isa ja Putkaste parunid, kes andsid selle rajamiseks raha. Vabatahtlikult annetasid ka vabrikut\u00f6\u00f6lised ise ning osa ehitussummast peeti t\u00f6\u00f6liste palkadest kinni, samuti pidid nad osalema ehitusel. Kirik p\u00fchitseti 27. oktoobril 1863.a.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4rdla kiriku sisevaade 20.saj. algus<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

P\u00fchalepa Laurentsiuse koguduse abikirikuna tegutsemist alustanud p\u00fchakoda on oma t\u00fc\u00fcbilt kolmel\u00f6\u00f6viline kodakirik, mille l\u00e4\u00e4nefassaadi kroonis avatud viilutorn kella ja metallristiga. 1929. aastal ehitati algse viilutorni \u00fcmber puidust kellatorn, mille j\u00e4rel omandas kirik t\u00e4naseni s\u00e4ilinud v\u00e4lisilme. Tornis on kaks kirikukella, neist \u00fcks on keskaegne, teise annetas kirikule Tallinna restorani “Kuld L\u00f5vi” omanik Richard Devid, kes oli K\u00e4rdlast p\u00e4rit. Lahtine viilutorn ei pidanud meie kliimas vastu ja hakkas lagunema ning p\u00f5hjustas kiriku valmimisest alates fassaadi krohvikihtide varisemist, mida v\u00f5ib j\u00e4lgida vanadelt fotodelt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Uue tornikella p\u00fchitsemine 1923.a.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Altarimaali “Kristus ristil”, mille on maalinud tundmatu baltisaksa kunstnik, sai kirik aastal 1889. 1904. a. paigaldati kirikusse Walckeri firma orel. Kirikus oli algselt kolmerealine pingistik, mis n\u00fc\u00fcd on asendatud kaherealisega. II maailmas\u00f5jas kirik oluliselt kannatada ei saanud. 1977. aastal teostati kirikus p\u00f5hjalik remont ning kirik p\u00fchitseti taas 23. oktoobril 1977. K\u00e4rdla kirik on oma lihtsa ja askeetliku arhitektuuriga stiilne ja kaunis arhitektuurim\u00e4lestis ning t\u00f6\u00f6liskirikute seas \u00fcks ainulaadsemaid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Paluk\u00fcla abikirik<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

K\u00e4rdla kogudus eraldus P\u00fchalepa kogudusest ja sai iseseisvaks 1. juulil 1926.a. Aastast 1935 kuni baaside lepinguni 1939.a. kuulus K\u00e4rdla kogudusele ka abikirik Paluk\u00fclas. T\u00e4naseks on abikirik kogudusele k\u00fcll tagastatud, kuid seisab veel varemetes.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4rdla kirik peale 1929.a.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

KIRIKU- JA LINNALUGU Praeguse K\u00e4rdla linna kohal, Hiiumaa kirderannikul Nuutri j\u00f5e kaldal, paiknes aastasadu rootslaste k\u00fcla K\u00e4rtil (ka Kiertel, Ki\u00e4rtelle). Esimene kirjalik m\u00e4rge K\u00e4rdlast kuulub<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2466,"parent":18,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-full-width.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-2460","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2460"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2933,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2460\/revisions\/2933"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}