Arvatavasti oli esimene, 13. sajandil rajatud, kirikuhoone K\u00e4inas puidust.<\/p>\n\n\n\n
15. saj l\u00f5pus, 16. saj alguses oli Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopiks Johannes III Orgas<\/strong> (1420-1515). L\u00e4\u00e4neportaali kohal asus Orgase vapikivi ja kuna kiriku seina v\u00f5is oma atribuute m\u00fc\u00fcrida vaid hoonet rahastanud metseen, siis dateeritakse kirikuhoone ehitus aastatesse 1493-1515.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Rajati hilisgooti stiilis \u00fchel\u00f6\u00f6viline saalkirik. Hoone (algne) p\u00f5hiplaan on ristk\u00fclikukujuline: pikihoone, ruudukujuline kooriruum. Koori p\u00f5hjak\u00fcljes eendub hoonest k\u00e4\u00e4rkamber.<\/p>\n\n\n\n 17. saj tekkisid seoses kiriku aluseks oleva viirsavi pinnase vajumisega ning l\u00e4\u00e4nefassaadi \u00fcmberehitust\u00f6\u00f6dega kiriku m\u00fc\u00fcridesse ohtlikud vertikaalpraod. 1660 p\u00e4\u00e4steti kirik laialivajumise eest l\u00e4\u00e4nefassaadi k\u00fclge ja idafassaadi nurkadesse rajatud massiivsete tugipiilaritega. Toestust\u00f6\u00f6de patrooniks oli Axel Julius de la Gardie (1637-1710).<\/p>\n\n\n\n 1752. aastal ehitati endise lagunenud torni asemele uus kivist torn<\/strong>, 36 m k\u00f5rge. Juba 1789. aastal kurdeti, et torn vajab v\u00e4ljastpoolt parandamist ja on viltu. Sama on olukord praegu. R\u00f5ngasrist l\u00e4\u00e4neportaali kohal on 16. saj-st (\u00fcks vanemaid Eestis), tehtud Kaarma paekivist<\/p>\n\n\n\n Kooriruumis<\/strong> k\u00e4\u00e4rkambri uksest idapoole j\u00e4\u00e4b p\u00f5randalt algav ni\u0161\u0161, mida sildab \u00fcmarkaare sillus. Kooriruumi idaseina p\u00f5hjapoolses osas maapinna l\u00e4hedal asub veel \u00fcks ni\u0161\u0161 – tabernaakel, seda kaunistas pol\u00fckroomne ehiskivi. Kooriruum ja k\u00e4\u00e4rkamber on kaetud roieteta ristv\u00f5lvidega. Koori l\u00f5unafassaadil on ainuke hoonel originaalkujul s\u00e4ilinud teravkaarne gooti aken.<\/p>\n\n\n\n Kooriruumi p\u00f5rand oli kaetud paeplaatidega (hauaplaadid)<\/p>\n\n\n\n K\u00e4\u00e4rkambri<\/strong> loodenurgas on olnud kamin.<\/p>\n\n\n\n Pikihoones<\/strong> oli 1936. aasta teate j\u00e4rgi puitp\u00f5rand. P\u00f5hjak\u00fcljes algselt aknaid ei olnud.<\/p>\n\n\n\n Kirikus olid lisaks peaaltarile<\/strong> altarid Maarjale, Antoniusele ja Nikolausele. Varsti p\u00e4rast kivikiriku valmimist paigaldati kirikusse umbes pooleteist meetri k\u00f5rgune P\u00fcha Nikolause (algne kiriku kaitsep\u00fchak) puidust skulptuur, mis h\u00e4vis kiriku p\u00f5lengus 1941. aastal.<\/p>\n\n\n\n Viimane suurem ehitustegevus kiriku juures toimus 1859 \u2013 1860, mil seninekirikuhoone oli kihelkonnarahvale kitsaks j\u00e4\u00e4nud. Lisati l\u00f5unatiib<\/strong>, seejuures lammutati pikihoone l\u00f5unafassaad. P\u00e4rast \u00fcmberehitust oli kirikus 600 istekohta. L\u00f5unaportaali kohale paigaldati piiskop Orgase vapikivi, selle kohal on v\u00e4ike paekivi, kuhu on raiutud 1860. L\u00f5unatiiba rajati ka uus peasissep\u00e4\u00e4s, mille vastu pikihoone p\u00f5hjaseina paigutati altar (see on ainulaadne lahendus, \u00fcldjuhul paikneb altar kiriku idaseinas). Kiriku p\u00f5hjaseina tehti kaks \u00fcmarkaarset aknaava, ka kooriruumi gootip\u00e4rane idaaken tehti laiemaks ja \u00fcmarkaarseks.<\/p>\n\n\n\n 1930 olla kirikuhoone olnud suhteliselt halvas olukorras, mist\u00f5ttu 1935 koostati kiriku h\u00e4daremontimise eelarve. 1936 oli remont valmis.<\/p>\n\n\n\n 14. oktoober 1941<\/strong> tabas kirikut saksa lennuki s\u00fc\u00fctepomm, kuna kirikutorni kasutati saksa s\u00f5durite pihta tulistamiseks. Tules h\u00e4vis kogu inventar, puidust katuse- ja laekonstruktsioonid, muuhulgas ka Rudolf Tobiase isa, k\u00f6ster Johannes Tobiase, ehitatud orel.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast II maailmas\u00f5da kasutati varemeid naftalaona, lasketiiruna, toornahkade vastuv\u00f5tupunktina, v\u00e4lirestoranina, lauluv\u00e4ljakuna.<\/p>\n\n\n\n 2024 toimusid kirikuvaremetes taastamist\u00f6\u00f6d. L\u00f5unaportaal taastati algses suuruses, selle kohale asetati taas piiskop Orgase vapikivi, portaali ette said sepisv\u00e4ravad. Kindlustati hoone l\u00f5unatiiva aknakaared edasise lagunemise eest. T\u00f6\u00f6d teostas O\u00dc RestHunt. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Arvatavasti oli esimene, 13. sajandil rajatud, kirikuhoone K\u00e4inas puidust. 15. saj l\u00f5pus, 16. saj alguses oli Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopiks Johannes III Orgas (1420-1515). L\u00e4\u00e4neportaali kohal asus<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":2036,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-3170","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3170"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3170\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3211,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3170\/revisions\/3211"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}