ca 1255-1260 ehitati Saksa Ordu eestvedamisel senise puidust kabeli asemele kivikiriku vanim osa \u2013 kooriruum. Kiriku kaitsep\u00fchak on p\u00fcha Laurentsius, keda 1990ndate algul kujutas ka vitraa\u017eikunstnik Valev Sein kooriruumi l\u00f5unaseinas asuval vitraazil. Kirikul oli kaitsefunktsioon \u2013 m\u00fc\u00fcride sisse on ehitatud trepik\u00e4igud<\/p>\n\n\n\n
14. sajandil ehitati pikihoone<\/p>\n\n\n\n
1575 Liivi s\u00f5jas purustati kirik suures ulatuses, seej\u00e4rel kirik taastati, siiski v\u00f5lvid taastati vaid kooriruumis, pikihoone m\u00fc\u00fcrid ehitati \u00fcles 3-4 meetrit madalamad kui algselt. Aknad tehti suuremaks ja toodi allapoole, ainuke s\u00e4ilinud originaalaken asub kooriruumi p\u00f5hjaseinas.<\/p>\n\n\n\n
1770 torni ehitus algselt \u00fchekorruselisena. Hiljem lisati korruseid, 1838 ehitati tornikiiver ja torn saavutas t\u00e4nase k\u00f5rguse, tornikiiver restaureeriti p\u00f5hjalikult 2022-2023, annetuste toel kullati ka 1872 aastast tornitpipus tuulelipu funktsiooni t\u00e4itnud kukk.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukoguduse ajal oli kirik kasutuses laohoonena, suurem osa kirikusisustusest h\u00e4vis, kirik r\u00fc\u00fcstati<\/p>\n\n\n\n
1988-1993 kiriku uus \u00fclesehitamine ja taasp\u00fchitsemine<\/p>\n\n\n\n
2000 pikihoone ja k\u00e4\u00e4rkambri katuse ehitus<\/p>\n\n\n\n
2022-2023 uue tornikiivri ehitus ja paigaldamine. T\u00f6\u00f6d teostas O\u00dc R\u00e4ndmeister.<\/p>\n\n\n\n
Kunstiv\u00e4\u00e4rtused:<\/p>\n\n\n\n
Altar<\/strong> \u2013 sellel aastaarv 1887. Altarimaali rolli t\u00e4itis aastast 1460 Clawes Sittowi tehtud puidust skulptuuraltar, mis kujutab endast kolme p\u00f5lvkonda \u2013 vanaema Anna s\u00fcles istub Maarja, kes omakorda hoiab p\u00f5lvedel Kristust (Kristuse kuju on kaduma l\u00e4inud). Altarit hoiustatakse Tallinnas Niguliste kirikus. J\u00e4rgmisena oli altarimaal, mis kujutas Kristust ristil, see l\u00e4ks n\u00f5ukogude ajal kaduma, s\u00e4ilinud on raam. Alates 1993 on altari kohal Valev Seina valmistatud vitraa\u017eaken \u2013 \u00f5nnistav Kristus<\/p>\n\n\n\n Kantsel<\/strong>: 1636 kinkisid Hiiessaare m\u00f5isnik Thomas Gentschien ja tema naine Anna Magdalena Haapsalu kiviraidur Joachim Winterilt tellitud kivist kantsli. Sambaks evangelist Markus, k\u00fclgedel reljeefid: Kristus (Salvator mundi-<\/em> maailma p\u00e4\u00e4stja), Jacobus Noorem ja Siimon. <\/p>\n\n\n\n Gentschienite hauaplaat<\/strong>, mis algselt asus kooriruumi p\u00f5randal, n\u00fc\u00fcd aga t\u00f5stetud koori l\u00f5unaseina, on tehtud samuti Joachim Winteri poolt.<\/p>\n\n\n\n Kellad<\/strong> kinkis 1995 L\u00fctjenburgi kogudus Saksamaalt Valmistatud 1955. 800kg kaaluval kellal on kiri: “Issand, ma armastan Su koja asukohta ja Su auhiilguse asupaika!” Ps.26.8, v\u00e4iksemal, 700 kg kaaluval kellal kiri: “P\u00e4evast p\u00e4eva annab Jumal sinule koorma, aga ta aitab sind ka!”Ps. 68.20<\/p>\n\n\n\n 2015 kinkis Sk\u00f6vde kogudus Rootsist oreli<\/strong>, mis on valmistatud 1977 Lindk\u00f6pingis. Algne orel, mille autoriks oli Carl Tantin, h\u00e4vis n\u00f5ukogude ajal, s\u00e4ilinud vaid oreliprospekt<\/p>\n\n\n\n Pingistik kooriruumis<\/strong> \u2013 kaks neist kingitud kirikule O.I.R.Ungern-Sternbergi poolt.<\/p>\n\n\n\n Malta ristid<\/strong> v\u00f5idukaarest paremal ja vasakul. Neid seostatakse Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergiga (1824\u20131899), kes p\u00e4lvis oma teenete eest krahvitiitli ja sai m\u00f5isaomanikuks 1849. Ta oli Malta Ordu r\u00fc\u00fctel. Teatmed ajaloost, E. Ederbergi j\u00e4rgi: Valge rist punasel v\u00e4ljal on Johanniitide (Malta) ordu s\u00fcmbol. Kirikuseinale tekkisid nad ilmselt 18. sajandi l\u00f5pust, s.o. Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergi ajast, kes ostis 1796. aastal Suurem\u00f5isa, oli kiriku patroon ning ka Malta ordu r\u00fc\u00fctel, samaaegselt kui Vene keiser Paul I oli selle ordu suurmeister. <\/p>\n\n\n\n Sakramendi ni\u0161\u0161<\/strong> kooriruumi seinas, kapikujuline ava, milles hoiti p\u00fchitsetud ande<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" ca 1255-1260 ehitati Saksa Ordu eestvedamisel senise puidust kabeli asemele kivikiriku vanim osa \u2013 kooriruum. Kiriku kaitsep\u00fchak on p\u00fcha Laurentsius, keda 1990ndate algul kujutas ka<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":2030,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-3178","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3178"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3178\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3213,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3178\/revisions\/3213"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}