{"id":2673,"date":"2021-04-01T12:08:42","date_gmt":"2021-04-01T09:08:42","guid":{"rendered":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/?p=2673"},"modified":"2023-02-22T12:14:34","modified_gmt":"2023-02-22T10:14:34","slug":"piiskoppide-lakitus-suurel-neljapaeval-1-aprillil-2021","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/piiskoppide-lakitus-suurel-neljapaeval-1-aprillil-2021\/","title":{"rendered":"Piiskoppide l\u00e4kitus Suurel Neljap\u00e4eval, 1. aprillil 2021"},"content":{"rendered":"
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Jeesus v\u00f5ttis leiva, t\u00e4nas ja murdis ja andis neile, \u00f6eldes: \u201eSee on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu m\u00e4lestuseks!\u201c<\/em> (Lk 22:19)<\/p>\n\n\n\n

Me p\u00fchitseme p\u00e4eva, mil meie Issand ja \u00d5nnistegija seadis armulaua ja andis k\u00e4su seda teha tema m\u00e4lestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid j\u00f5ude, mis p\u00fc\u00fcavad meilt seda andi r\u00f6\u00f6vida. Nii on see olnud algusest alates. Kui Jeesus j\u00fcngritega viimast korda paasas\u00f6\u00f6maaega pidas, pidi ta seda tegema varjatult ja salaja, et Juudas oma reeturlike plaanidega armulaua seadmist \u00e4ra ei rikuks. \u00d5htus\u00f6\u00f6maaja ettevalmistamiseks ei saanud Jeesus j\u00fcngritele \u00f6elda, kuhu ta on kokku leppinud \u00f5htus\u00f6\u00f6maaja koha. J\u00fcngrid pidid minema vaid linna ja liikuma seal seni, kuni leiavad veekruusi kandva mehe. Siis pidid nad talle j\u00e4rgnema seni, kuni ta kuhugi majja sisse astub. Alles kohale j\u00f5udes said nad majaperemehe k\u00e4est teada, kus Jeesus tahab \u00f5htut koos j\u00fcngritega veeta.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogudeaegse ateistliku valitsuse ajal pidid paljud tagakiusu v\u00e4ltimiseks salaja armulaual k\u00e4ima, sest armulauast osav\u00f5tmist pidas tollane v\u00f5im t\u00f5elise uskliku m\u00e4rgiks. Paljud l\u00f5id kartma ja j\u00e4idki aastateks armulauast ja selle \u00f5nnistusest ilma. Nii kaugeneti kirikust, usust ja Jumalast.<\/p>\n\n\n\n

Praegu oleme olukorras, kus armulaual osalemine on viirusega nakatumise ohu t\u00f5ttu raskendatud. Tuleb \u00f6elda, et siiski ainult raskendatud, kuid t\u00e4na veel mitte v\u00f5imatu. Igatsev s\u00fcda leiab ikka v\u00f5imalusi armulauast osasaamiseks. Hoiduma ei peaks siis mitte armulauast, vaid nakatumisest. See reegel kehtib alati, mitte ainult koroonaajal, et armulauaande tuleb jagada v\u00e4\u00e4rikalt.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcllap selle maailma v\u00fcrstil on veel tuhat varianti, et meid sellest olulisest annist eemal hoida. \u00dcheks takistuseks on see, et me ei m\u00f5ista, mida armulaud meile annab. Meie tahame ju alati ikka midagi saada. Kui me midagi kasulikku enda jaoks selles leida ei suuda, siis j\u00e4\u00e4bki see meile ebaoluliseks. Lihtsalt ilusaks usuliseks tavaks.<\/p>\n\n\n\n

Armulaud saab meile oluliseks, kui taipame, et seal annab Issand Jeesus end ise meile. Me saame osa sellest ihust ja verest, mis Kolgatal meie pattude andeksandmiseks ohverdati. Saame osa ihust ja verest, mis meile lunastuse ja uue elu toob.<\/p>\n\n\n\n

Ketsemani aias v\u00f5itles Jeesus veel enne oma kannatusi ja palus: Minu Isa, kui see on v\u00f5imalik, siis m\u00f6\u00f6dugu see karikas minust! Ometi \u00e4rgu s\u00fcndigu n\u00f5nda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!<\/em> (Mt 26:39) Siin v\u00f5is olla viimane k\u00fcsimus, kas on veel muu v\u00f5imalus lunastuse toomiseks kui see, et tema ihu ja veri tuleb ohverdada Kolgata ristil.<\/p>\n\n\n\n

Me ei pea enam k\u00fcsima, kas saab elada ka ilma armulauata. Ilma Jeesuseta ei ole meil elu. Ilma Kristuse \u00e4ra antud ihu ja vereta ei ole meil andeksandmist.<\/p>\n\n\n\n

Urmas Viilma<\/td>Tiit Salum\u00e4e<\/td>Joel Luhamets<\/td><\/tr>
peapiiskop<\/td>piiskop<\/td>piiskop<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jeesus v\u00f5ttis leiva, t\u00e4nas ja murdis ja andis neile, \u00f6eldes: \u201eSee on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu m\u00e4lestuseks!\u201c (Lk 22:19) Me<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2673","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-postitused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2673","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2673"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2673\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2977,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2673\/revisions\/2977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2673"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2673"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dago.ee\/kirik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2673"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}