Ülestõusmisaja 2. pühapäev Quasimodogeniti; Dominica in albis: “Ülestõusnu tunnistajad”

Issand, + ava mu huuled
et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust
Jumal, tõtta mind päästma
Issand, rutta mulle appi
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

+++

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.
Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja.
Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.
Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: „Oh Issand, päästa mu hing!”
Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind.
Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
Sest Sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen
Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.

1.Peetruse 2:2; Psalm 116:1-9

+++

Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? küsib vägede Issand. Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt. Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

Sakarja 8:6–8

+++

Seda nähes hakkas Peetrus rahvale kõnelema: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle või miks te ainiti vahite meid, otsekui meie oleksime oma erilise väe või jumalakartlikkusega selle mehe pannud kõndima Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal, on kirgastanud oma sulase Jeesuse, kelle teie olete reetnud ja ära salanud Pilaatuse palge ees, kui see oli otsustanud tema vabaks lasta. Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie. Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all. Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest just nagu teie ülemadki. Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama. Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

Apostlite teod 3:12–20

+++

Jeesus ilmus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga Ta ilmus nõnda: Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos. Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi. Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid Talle: „Ei ole.” Aga Tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu. Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve. Aga teised jüngrid tulid paadiga – nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart – ja vedasid noota kaladega. Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba. Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!” Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju. Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et Ta on Issand. Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala. See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.
See on püha evangeelium
Kiitus olgu Sulle, Kristus

Johannese 21:1–14

+++

Kristus on surnuist ülestõusnud, tõesti ta on ülestõusnud! Halleluuja!

Quasi modo geniti – nagu vastsündinud. „Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.“ (1Pt 2:2) Need apostel Peetruse sõnad juhatavad traditsiooniliselt sisse ülestõusmisaja 2. pühapäeva. See isalik manitsus on suunatud eelkõige Kristuse ülestõusmispühal ristitutele – vastsündinud Jumala lastele, kes nädal aega on kandnud seljas valgeid rõivaid. Valgete riiete kandmine näitab nende puhtust ja süütust – vee ja Vaimu läbi on nad uuesti sünnitatud, sünnitatud surma asemel elule – just nõnda, nagu on kirjas ühel vanal Rooma linna kristlase hauakivil – „in aeternum renati“ – uuesti sündinud igavikuks.

Täna võtsid vastristitud oma valged riided seljast ja sulandusid ülejäänud kogudusse – sellest ka pühapäeva teine nimi – dominica in albis depositis – seljast võetud valgete riiete pühapäev ehk lihtsalt valge pühapäev.

Kuid sündimine on siiski alles algus. Tõsi küll, võimas algus, sest selles sisaldub suur potentsiaal – võimalus eluks. Kuid seda võimalust tuleb alles hakata kasutama – sündimisele peab järgnema kasvamine. Samuti on ka ristimisega – selle püha sakramendi läbi me saame kristlasteks, kuid ristimises sisalduv potentsiaal – kasvamine pääste poole Jumala armus -hakkab alles aegamisi teostuma.

Kasvamiseks vajab laps toitu. Parim toit vastsündinule on tema ema rinnapiim. Nõndasamuti vajab ka Jumala laps toitu. Kirik, meie Ema, seda toitu külluslikult pakubki. Vaimulik selge piim, millest kõneleb apostel, on puhas ja selge Jumala sõna, millega Kirik toidab oma lapsi jumalateenistusel nii kõrvade, silmade kui suu kaudu. Sest ega ka püha altarisakrament pole muud kui Sõna – materialiseerunud Jumala Sõna. Nõndasamuti, nagu Jeesus on lihaks saanud Sõna.

Kui ristimises sündinud Jumala laps ei hakka osalema koguduseelus ja jääb eemale armulauaosadusest, loobub ta kasvamiseks vajalikust toitust ning tema kasvamine kängub. See võib lõppeda üsna varsti vaimuliku surmaga.

Martin Luther kirjutab sellest Suures Katekismuses nõnda: armulauda võib igati õigustatult nimetada hingede toiduks, mis uut inimest toidab ja kosutab. Sest ristimise läbi me sünnime esmalt uuesti, sealjuures jääb aga, vana nahk inimese lihal ja verel alles, kus on nii palju kuradi- ja maailmapoolseid takistusi ja kiusatusi, et me tihtipeale väsime ja muutume jõuetuks ning mõnikord ka vääratame. Seepärast ongi meile antud armulaud meie igapäevaseks karjamaaks ja toiduks, et usk leiaks kosutust ja kinnitust, et selles võitluses mitte tagasi langeda, vaid aina tugevamaks ja tugevamaks saada. Sest uus elu peab olema selline, et ta pidevalt kasvab ja areneb. Ta on aga sunnitud taluma palju vastuseisu, sest kurat on väga vihane vaenlane, kui ta näeb, et talle vastu hakatakse ja vana inimest rünnatakse; ja kui ta ei saa meid väevõimuga endale võita, siis hiilib ja luurab ta meid igast küljest, paneb kõik oma oskused mängu ja ei jäta enne, kui ta on meid ära väsitanud, nii et me loobume kas usust või laseme oma ihul minna ja muutume kurvameelseks või kärsituks. Selle peale meile pakutaksegi lohutust, et kui süda tunneb midagi sellist, mis muutub talle liig raskeks kanda, siis ta leiaks siit uut jõudu ja kosutust.

Tõesti, nagu ütleb Peetrus apostlite tegude raamatus – Jeesus on Elu Juht (Ap 3:15). Elu Juht suurte algustähtedega. Tema teeb meid tugevaks. Usk, mis tuleb Jeesuse läbi, annab meile täie tervise. Nõndasamuti, nagu tollele sünnist saadik jalutule, kelle apostlid Jeesuse nimel tervendasid.

Laskem siis endidki Elu Juhil kasvatada – avagem oma süda Tema Sõnale, ärgem tüdigem ja väsigem Teda kuulamast. Ja palvetagem selle eest, et lõppeks pea see armulauapaast, et meie usk võiks saada püha sakramenti üheskoos vastu võttes üha tugevamaks ja tugevamaks. Et saaksime meie juurde ja meisse tulevale Kristusele laulda: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! (vt. Lk 13:35)

+++

Me palume Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Sinu püha Kiriku eest kõigis paigus ilma peal, et Sa teda kaitseksid ja varjaksid kuni päevade lõpuni –
Issand heida armu
Me palume Sind piiskoppide, teiste vaimulike ja koguduste eest, et Sa neid armuga õnnistaksid ega laseks neil väsida Sinu Sõna kuulutamise töös –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi rahutute ja hirmunute eest, et Sa nende peale halastaksid, neile hingerahu ja meelekindlust kingiksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kogu inimkonna eest, et Sa meid valgustaksid ja näitaksid õiget teed kriisist väljumiseks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõikide arstide ja meditsiinitöötajate eest, et Sa neid aitaksid, neile tarkust ja jõudu annaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi haigete eest, et Sa neid tervendaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi surijate ja igavikku lahkunute eest, et Su arm neid päästaks ja neid lunastaks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi valitsuste ja ametikandjate eest, kes seda kriisi lahendavad, et Sa neile arukust ja kannatlikkust annaksid ning neid õigetele otsustele juhataksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi kristlaste eest, et Sa meid ühendaksid, et oleks üks kari ja üks karjane –
Issand heida armu

Halastaja Jumal, iga-aastaste ülestõusmispühade toel uuendad Sa oma rahva usku. Aita meil üha sügavamalt mõista, kui püha on ristimise pesemine, mis meid on puhastanud; kui vägev on Su Vaim, millest oleme uuesti sündinud, ja kui hinnaline on Kristuse veri, millega oleme vabaks ostetud. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes Ta koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Jeesuse nimel palume:
Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

+++

Kristus on ülestõusnud! Halleluuja!
Tõesti, Ta on ülestõusnud! Halleluuja!
Issand + õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast
ja juhtigu igavesse ellu
Aamen

Kristuse ülestõusmise püha: “Kristus on surnuist üles tõusnud!”

Issand, + ava mu huuled
et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust
Jumal, tõtta mind päästma
Issand, rutta mulle appi
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

+++

See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem Temast!
Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: „Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”
Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen
See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem Temast!

Psalm 118:15-24

+++

Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

Hoosea 6:1-3

+++

Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole? Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud. Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk. Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, – sel juhul, kui surnuid üles ei äratata. Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud; kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

1.Korintlastele 15:12-22

+++

Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.” Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse. Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma. Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.
See on püha evangeelium
Kiitus olgu Sulle, Kristus

Johannese 20:1-10

+++

PIISKOPPIDE LÄKITUS
Kristuse ülestõusmise pühal, 12. aprillil 2020

Kristuse ülestõusmise püha evangeeliumis jutustab evangelist Johannes meile varajasest hommikutunnist, mil Maarja Magdaleena avastas Jeesuse hauale tulles, et haud on tühi. See oli ärev hetk. Naine jookseb oma avastust jagama Peetruse ja Johannesega, kes hauale rutates veenduvad oma silmaga, et Jeesuse surnukeha ei ole hauas. Haud on tühi!

Oleme seekordsele ülestõusmispühale vastu läinud koroonaviirusest tingitud ärevusega hinges. See on ärevus, mida on jagunud kõikjale maailmas, sest pandeemia on halvanud meie isiklikud mõtted ja meeled, kuid samal ajal kogu maailma tavapärase töö- ja elurütmi. Siiski on see viirus suunanud paljusid inimesi, võimalik, et esimest korda üle aastate ja aastakümnete, mõtlema järele omaenda elu kaduvuse ja kogu ajaliku maailmakorra hetkelisuse üle. Kui Maarja Magdaleena ning jüngrid Peetrus ja Johannes hauda sisenesid, veendusid nad selles, et haud on tühi.

Täna on kirikud tühjad! Väidetavalt mõjutab koroonaviiruse pärast kodudesse sulgumine praegu juba enam kui poolt kogu maailma elanikkonnast. Järelikult on tühjad üle maailma mitte ainult kirikud, vaid ka kõik teised pühakojad: palvemajad, sünagoogid, mošeed, templid … Aga ka sekulaarse maailma kaubandustemplid hiiglaslikest kaubandus- ja meelelahutuskeskustest väikeste butiikideni. Üle maailma, üle rahvaste, riikide, kultuuride ja religioonide ulatuv tühja haua sõnum on sel aastal erakordselt võimas. See ei ole sõnum, et Jumal on meid maha jätnud. Seda võisid hetkeks karta ka Jeesuse hirmunud jüngrid. Kus Jumal siis on? Kus Jeesuse jüngrid Ülestõusnuga kohtusid?

Johannes kirjutab: Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole (Jh 20:10). Kodu, kuhu jüngrid lukustatud uste taha olid kogunenud, oli see koht, kuhu Jeesus sisse astus, et julgustada oma lähimaid õpilasi ja pereliikmeid. Enne seda jõudis ta endast ülestõusnud Kristusena märku anda aias üksi jalutavale Maarja Magdaleenale.

Armas ülestõusmispüha kogudus kodudes, parkides ja aedades, kõik, kes üksi või pereringis Kristuse ülestõusmise püha seekord ärevusega olete oodanud. Ärge kartke! Ülestõusnud Jeesus astub täna sisse igasse kodusse, ta külastab kõiki, kes viibivad või ka töötavad haiglas, eakate- või lastekodus, vanglas või kasarmus. Nõnda, nagu ei takistanud ülestõusnud Jeesust suletud haud ega lukustatud uksed, ei takista Kristust täna ei viirus ega karantiin – mitte miski! Ta tuleb meie kõigi juurde ning julgustab meid rõõmsa ja rahustava sõnumiga, nagu ta tavatses seda teha oma jüngreid rahustades siis, kui nad olid kõige suuremas hirmus ja hädas. Jeesus ütleb: Olge julged, see olen mina, ärge kartke! (Mt 14:27)

Oma ülestõusmisusku tunnistades tervitagem täna üksteist rõõmsa sõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Urmas ViilmaTiit SalumäeJoel Luhamets
peapiiskoppiiskoppiiskop

+++

Me palume Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Sinu püha Kiriku eest kõigis paigus ilma peal, et Sa teda kaitseksid ja varjaksid kuni päevade lõpuni –
Issand heida armu
Me palume Sind piiskoppide, teiste vaimulike ja koguduste eest, et Sa neid armuga õnnistaksid ega laseks neil väsida Sinu Sõna kuulutamise töös –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi rahutute ja hirmunute eest, et Sa nende peale halastaksid, neile hingerahu ja meelekindlust kingiksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kogu inimkonna eest, et Sa meid valgustaksid ja näitaksid õiget teed kriisist väljumiseks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõikide arstide ja meditsiinitöötajate eest, et Sa neid aitaksid, neile tarkust ja jõudu annaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi haigete eest, et Sa neid tervendaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi surijate ja igavikku lahkunute eest, et Su arm neid päästaks ja neid lunastaks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi valitsuste ja ametikandjate eest, kes seda kriisi lahendavad, et Sa neile arukust ja kannatlikkust annaksid ning neid õigetele otsustele juhataksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi kristlaste eest, et Sa meid ühendaksid, et oleks üks kari ja üks karjane –
Issand heida armu

Kõigeväeline, igavene Jumal, Sina oled oma Poja surmaga lunastanud meid patust ja päästnud surma võimusest ning tõotanud Tema ülestõusmises meile igavest elu, et me kuradi meelevalla alt päästetuna saaksime elada Sinu riigis. Anna meile armu, et me elaksime selles rõõmsas usus ning Sind igal ajal kiidaksime ja tänaksime Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Jeesuse nimel palume:
Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

+++

Kristus on ülestõusnud! Halleluuja!
Tõesti, Ta on ülestõusnud! Halleluuja!
Issand + õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast
ja juhtigu igavesse ellu
Aamen

Suur Reede: “Jumala Tall”

Issand, + ava mu huuled
et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust
Jumal, tõtta mind päästma
Issand, rutta mulle appi
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

+++

Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid?
Mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead: „Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.”
Jah, Sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled Sina minu Jumal.
Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära.
Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad Sa minu.
Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu, ma võin lugeda kõiki oma luid.
Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind.
Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.
Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid?

Matteuse 27:46; Psalm 22:7-20

+++

Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie üleastumiste pärast,löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast? Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi. Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd. Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

Jesaja 53

+++

Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad, kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

Heebrealastele 5:7-10

+++

Jeesus lahkus oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega. Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.” Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.
Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.
Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.
Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngreid?” Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind temaga koos aias?” Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat. Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?” Nad kostsid talle: „Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!” Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”, et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra.
Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: „Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas: „Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?” Pilaatus vastas: „Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?” Jeesus vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.” Pilaatus ütles nüüd talle: „Sina oled siis ikkagi kuningas?” Jeesus vastas: „Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Pilaatus küsis temalt: „Mis on tõde?”
Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd. Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?” Nemad hüüdsid siis taas: „Ei, mitte teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli röövel.

Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: „Tervist, juutide kuningas!” ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.” Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!”
Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!” Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on tõstnud ennast Jumala Pojaks.” Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam. Ja ta läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sina oled?” Aga Jeesus ei andnud talle vastust. Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?” Jeesus vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.” Sellest alates otsis Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu keisrile.”
Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. Aga oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: „Ennäe, teie kuningas!” Need aga hüüdsid nüüd: „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” Pilaatus ütles neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser.” Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa.

Nad võtsid nüüd Jeesuse – ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.” Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles. Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide kuningas”, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.”” Pilaatus vastas: „Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud.”
Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi, särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla. Nad ütlesid siis üksteisele: „Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab”, et läheks täide Kiri: „Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.” Sedasama sõdurid nüüd tegidki.
Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.
Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.” Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge.

Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.” Ja veel teine kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.”
Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute – Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud. Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal.
See on Issanda kannatuslugu

Johannese 18:1-19:42

+++

PIISKOPPIDE LÄKITUS
suureks reedeks, 10. aprillil 2020

Paulus ütleb: Ma otsustasin teada teie keskelainuüksi Jeesusest Kristusest
ja temast kui ristilöödust
(1Kr 2:2)


Paulus keskendas kogu oma tähelepanu ristilöödud Kristusele. Kuigi tolleaegses koguduses oli palju muresid, pööras apostel pilgu vaid ristilöödule, kelles ta nägi Jumala väge ja Jumala tarkust. Inimeste silmis oli selline Pauluse hoiak täiesti arusaamatu, sest ristilöödud Kristus oli tolle aja juutidele ärrituseks ja paganatele narruseks.

Täna vaatab kogu kristlik maailm kõikide hädade, haiguste ja teadmatuse keskel taas ristilöödud Kristusele. Inimmõistusele on raske seletada, kuidas on see võimalik, et see, kelle käes on kõik meelevald taevas ja maa peal, kelle läbi kõik on loodud ja kelle käes on kõik meie ajad, on nüüd ristile naelutatud, häbistatud, piinatud ja heidab hinge. Küsime samuti nagu üks meie kiriku vaimulik oma noorpõlves kirjutatud luuletuses: Miks ripud seal raskel ristil, kus olla on valus ja halb, miks naeratad, appi ei hüüa, me Isa kes üleval?

Ristija Johannes on avanud seda mõistatust ja ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu (Jh 1:29). Tegelikult näeme ristil maailma patu probleemi. Seal saab selgeks, kui hävitav on inimese elus lahusolek Jumalast ja millist hinda oli vaja maksta, et meie võiksime saada Jumala lasteks ning vabaneda patu orjusest. Ristil saab avalikuks ka Jumala armastuse suurus. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16).

Inimkonna päästmiseks on Jumal armastuses maksnud äärmiselt kõrge hinna. Meie lunastus on täiuslik. Miski ei saa meid enam hukutada. Me oleme veendunud selles, et ei surm ega elu ega miski muu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Meie ei suuda teha seda, mida tegi Jeesus. Ükski inimene ei saa teisele igavest elu kinkida. Kuid selleks, et üksteist hädades aidata, tuleb ka meil sageli ohvreid tuua. Eriti nüüd, kui ohtlik haigus on laialt levimas. Paljud on juba haigestunud ja maailmas on kümned tuhanded inimesed selle haiguse tagajärjel surnud. Nüüd on meie kohus armastuses hoolitseda üksteise eest nende võimalustega, mis on meie käes. Loobuda tööst ja lähedastest inimestest, taluda majanduslikke tagasilööke, paljudes ülesannetes ka oma
elu ja tervist ohtu seades saame palju teha traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks.

Kui me vaatame ristilöödule, mõistame, et ohver võib kinkida elu. Kui vaatame Kristuse ristile, saame ka ise jõudu, et üksteist hoida ja armastada, nii nagu tema on meid armastanud.

Olgu sõna Kristuse ristist meile siis Jumala väeks kõikides elu võitlustes.

Urmas ViilmaTiit SalumäeJoel Luhamets
peapiiskoppiiskoppiiskop

+++

Me palume Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Sinu püha Kiriku eest kõigis paigus ilma peal, et Sa teda kaitseksid ja varjaksid kuni päevade lõpuni –
Issand heida armu
Me palume Sind piiskoppide, teiste vaimulike ja koguduste eest, et Sa neid armuga õnnistaksid ega laseks neil väsida Sinu Sõna kuulutamise töös –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi rahutute ja hirmunute eest, et Sa nende peale halastaksid, neile hingerahu ja meelekindlust kingiksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kogu inimkonna eest, et Sa meid valgustaksid ja näitaksid õiget teed kriisist väljumiseks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõikide arstide ja meditsiinitöötajate eest, et Sa neid aitaksid, neile tarkust ja jõudu annaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi haigete eest, et Sa neid tervendaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi surijate ja igavikku lahkunute eest, et Su arm neid päästaks ja neid lunastaks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi valitsuste ja ametikandjate eest, kes seda kriisi lahendavad, et Sa neile arukust ja kannatlikkust annaksid ning neid õigetele otsustele juhataksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi kristlaste eest, et Sa meid ühendaksid, et oleks üks kari ja üks karjane –
Issand heida armu

Püha Jumal, me kummardume täna vaimus Sinu Poja risti alla, mille Sa oled püstitanud lepituseks enda ja meie vahele, et hukka mõista maailma patt ning avalikuks teha meie päratu süü. Aita meil seda ära tunda ning anna meile julgust usaldada end Sinu seletamatu armu hoolde, kes Sa neile, kes kahetsuses risti alla kummarduvad, nende eksimused ja patud andeks annad. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Tema nimel palume:
Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

+++

Issanda nimi olgu kiidetud ja austatud.
Igavesest ajast igavesti
Issand + õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast
ja juhtigu igavesse ellu
Aamen