Autor: Kristjan Simson

Piiskoppide läkitus Suurel Reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!

Täna on suur reede ja läheme vaimus Jeruusalemma, käime koos Kristusega kannatusteed. Olen seda teekonda Jeruusalemmas käinud ja küsinud endalt, kellena mina seda teed käin. Kas ma olen risti kandja, kas annan Jeesusele rätiku, et nägu pühkida, kas olen segaduses kõrvaltvaataja, kes ei saa aru, mis toimub, või kas ma pole viimaks üks nendest, kes viivad karistust täide?

Kui inimene sureb, siis küsitakse sageli, kes on selles süüdi. Kui inimene sureb koroonahaigusse, siis on tegu tänase päeva surmapõhjusega ja me küsime, kelle käest ta sai nakkuse. Kes on süüdi? Kui aga inimene sureb vägivaldset surma, siis otsitakse tingimata süüdlast. Täna, Kristuse surmapäeval küsime, kes on Kristuse surmas süüdi. Ristilööjad viisid täide ülemkohtu otsuse, mida juudid sellel ajal ei saanud otsustada: kurjategija väärib surma, ise on süüdi. Tegelikult ei ole Uue Testamendi lugu Jeesuse kannatusest ja surmast lihtne.

Jeesuse ametlikult surma mõistnud Pontius Pilaatus ütles, et ta ei leia Jeesusel mingit süüd. Seda kinnitas ka Kristuse ristist paremal pool rippuv kurjategija. Kui Jeesus ise polnud oma surmas süüdi, siis kes oli? Kas Pilaatus, kes andis Jeesuse juutidele risti lüüa? Jeesus ütleb Pilaatusele Jh 19:11: Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülaltSeepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte. Seega vabastab Jeesus Pilaatuse vastutusest. Jeesuse andsid suurkohtu ette juudid. Kas süüdi on juudid? Juutide vaenamise üheks põhjuseks on olnud see, et nemad tapsid Õnnistegija. Jeesus ütleb Lk 23:34: Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad! Kui juudid tegid seda teadmatult, kes siis on süüdi? Juudid poleks Jeesust kätte saanud ilma äraandja, Jeesuse enda jüngri Juudata. Kas oli Juudas Jeesuse surmas süüdi? Lk 22:3 selgitab: saatan oli läinud Juuda sisse. Kas võime siis öelda, et Jeesuse surmas oli süüdi saatan? Ei ole nii lihtne. Paulus ütleb Rm 5:12: Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.

Kui küsime, miks lubas Jumal patu ja saatana paradiisiaeda, siis peame tõdema, et inimene, kelle Jumal loomistöö kroonina kuuendal päeval lõi ja kellele andis ülesande loodud maailma harida ja hoida, keda Jumal armastab, on eksinud ja kannab kogu vastutust patu eest. See, et ahvatlejaks oli madu või saatan, ei oma tähtsust. Patt on tulnud maailma inimese kaudu. Jeesuse surmas on süüdi inimene. Ja kuna me kõik oleme Aadama ja Eeva järeltulijad, siis oleme kõik ka Jeesuse surmas süüdi. Õndsaks saame üksnes armu läbi, kui usume ja paneme kogu oma lootuse Jumalale. Tõde on, et Jumal, kes on igavene, armastab meid ka meie süüs. Igas olukorras elame Jumala silma all.

Armsad õed ja vennad! Palvetagem oma kiriku ja rahva pärast. Palvetagem sellel suurel nädalal, kui paljud inimesed ei saa tulla kirikusse ja on haiged või hirmus haigestumise ees. Hoidkem ennast, oma peret ja lähedasi ning palvetagem kõikide arstide eest. Usun, et pole ühtegi olukorda, mille eest me ei saa Jumalat tänada.

Urmas ViilmaTiit SalumäeJoel Luhamets
peapiiskoppiiskoppiiskop

Piiskoppide läkitus Suurel Neljapäeval, 1. aprillil 2021

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“ (Lk 22:19)

Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid jõude, mis püüavad meilt seda andi röövida. Nii on see olnud algusest alates. Kui Jeesus jüngritega viimast korda paasasöömaaega pidas, pidi ta seda tegema varjatult ja salaja, et Juudas oma reeturlike plaanidega armulaua seadmist ära ei rikuks. Õhtusöömaaja ettevalmistamiseks ei saanud Jeesus jüngritele öelda, kuhu ta on kokku leppinud õhtusöömaaja koha. Jüngrid pidid minema vaid linna ja liikuma seal seni, kuni leiavad veekruusi kandva mehe. Siis pidid nad talle järgnema seni, kuni ta kuhugi majja sisse astub. Alles kohale jõudes said nad majaperemehe käest teada, kus Jeesus tahab õhtut koos jüngritega veeta.

Nõukogudeaegse ateistliku valitsuse ajal pidid paljud tagakiusu vältimiseks salaja armulaual käima, sest armulauast osavõtmist pidas tollane võim tõelise uskliku märgiks. Paljud lõid kartma ja jäidki aastateks armulauast ja selle õnnistusest ilma. Nii kaugeneti kirikust, usust ja Jumalast.

Praegu oleme olukorras, kus armulaual osalemine on viirusega nakatumise ohu tõttu raskendatud. Tuleb öelda, et siiski ainult raskendatud, kuid täna veel mitte võimatu. Igatsev süda leiab ikka võimalusi armulauast osasaamiseks. Hoiduma ei peaks siis mitte armulauast, vaid nakatumisest. See reegel kehtib alati, mitte ainult koroonaajal, et armulauaande tuleb jagada väärikalt.

Küllap selle maailma vürstil on veel tuhat varianti, et meid sellest olulisest annist eemal hoida. Üheks takistuseks on see, et me ei mõista, mida armulaud meile annab. Meie tahame ju alati ikka midagi saada. Kui me midagi kasulikku enda jaoks selles leida ei suuda, siis jääbki see meile ebaoluliseks. Lihtsalt ilusaks usuliseks tavaks.

Armulaud saab meile oluliseks, kui taipame, et seal annab Issand Jeesus end ise meile. Me saame osa sellest ihust ja verest, mis Kolgatal meie pattude andeksandmiseks ohverdati. Saame osa ihust ja verest, mis meile lunastuse ja uue elu toob.

Ketsemani aias võitles Jeesus veel enne oma kannatusi ja palus: Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina! (Mt 26:39) Siin võis olla viimane küsimus, kas on veel muu võimalus lunastuse toomiseks kui see, et tema ihu ja veri tuleb ohverdada Kolgata ristil.

Me ei pea enam küsima, kas saab elada ka ilma armulauata. Ilma Jeesuseta ei ole meil elu. Ilma Kristuse ära antud ihu ja vereta ei ole meil andeksandmist.

Urmas ViilmaTiit SalumäeJoel Luhamets
peapiiskoppiiskoppiiskop