ca 1255-1260 ehitati Saksa Ordu eestvedamisel senise puidust kabeli asemele kivikiriku vanim osa – kooriruum. Kiriku kaitsepühak on püha Laurentsius, keda 1990ndate algul kujutas ka vitraažikunstnik Valev Sein kooriruumi lõunaseinas asuval vitraazil. Kirikul oli kaitsefunktsioon – müüride sisse on ehitatud trepikäigud

14. sajandil ehitati pikihoone

1575 Liivi sõjas purustati kirik suures ulatuses, seejärel kirik taastati, siiski võlvid taastati vaid kooriruumis, pikihoone müürid ehitati üles 3-4 meetrit madalamad kui algselt. Aknad tehti suuremaks ja toodi allapoole, ainuke säilinud originaalaken asub kooriruumi põhjaseinas.

1770 torni ehitus algselt ühekorruselisena. Hiljem lisati korruseid, 1838 ehitati tornikiiver ja torn saavutas tänase kõrguse, tornikiiver restaureeriti põhjalikult 2022-2023, annetuste toel kullati ka 1872 aastast tornitpipus tuulelipu funktsiooni täitnud kukk.

Nõukoguduse ajal oli kirik kasutuses laohoonena, suurem osa kirikusisustusest hävis, kirik rüüstati

1988-1993 kiriku uus ülesehitamine ja taaspühitsemine

2000 pikihoone ja käärkambri katuse ehitus

2022-2023 uue tornikiivri ehitus ja paigaldamine. Tööd teostas OÜ Rändmeister.

Kunstiväärtused:

Altar – sellel aastaarv 1887. Altarimaali rolli täitis aastast 1460 Clawes Sittowi tehtud puidust skulptuuraltar, mis kujutab endast kolme põlvkonda – vanaema Anna süles istub Maarja, kes omakorda hoiab põlvedel Kristust (Kristuse kuju on kaduma läinud). Altarit hoiustatakse Tallinnas Niguliste kirikus. Järgmisena oli altarimaal, mis kujutas Kristust ristil, see läks nõukogude ajal kaduma, säilinud on raam. Alates 1993 on altari kohal Valev Seina valmistatud vitraažaken – õnnistav Kristus

Kantsel: 1636 kinkisid Hiiessaare mõisnik Thomas Gentschien ja tema naine Anna Magdalena Haapsalu kiviraidur Joachim Winterilt tellitud kivist kantsli. Sambaks evangelist Markus, külgedel reljeefid: Kristus (Salvator mundi- maailma päästja), Jacobus Noorem ja Siimon.

Gentschienite hauaplaat, mis algselt asus kooriruumi põrandal, nüüd aga tõstetud koori lõunaseina, on tehtud samuti Joachim Winteri poolt.

Kellad kinkis 1995 Lütjenburgi kogudus Saksamaalt Valmistatud 1955. 800kg kaaluval kellal on kiri: “Issand, ma armastan Su koja asukohta ja Su auhiilguse asupaika!” Ps.26.8, väiksemal, 700 kg kaaluval kellal kiri: “Päevast päeva annab Jumal sinule koorma, aga ta aitab sind ka!”Ps. 68.20

2015 kinkis Skövde kogudus Rootsist oreli, mis on valmistatud 1977 Lindköpingis. Algne orel, mille autoriks oli Carl Tantin, hävis nõukogude ajal, säilinud vaid oreliprospekt

Pingistik kooriruumis – kaks neist kingitud kirikule O.I.R.Ungern-Sternbergi poolt.

Malta ristid võidukaarest paremal ja vasakul. Neid seostatakse Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergiga (1824–1899), kes pälvis oma teenete eest krahvitiitli ja sai mõisaomanikuks 1849. Ta oli Malta Ordu rüütel. Teatmed ajaloost, E. Ederbergi järgi: Valge rist punasel väljal on Johanniitide (Malta) ordu sümbol. Kirikuseinale tekkisid nad ilmselt 18. sajandi lõpust, s.o. Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergi ajast, kes ostis 1796. aastal Suuremõisa, oli kiriku patroon ning ka Malta ordu rüütel, samaaegselt kui Vene keiser Paul I oli selle ordu suurmeister.

Sakramendi nišš kooriruumi seinas, kapikujuline ava, milles hoiti pühitsetud ande