Suur Neljapäev: “Püha armulaud”

Issand, + ava mu huuled
et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust
Jumal, tõtta mind päästma
Issand, rutta mulle appi
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

+++

Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele.
Halastaja ja armuline on Issand.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen
Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.

Johannese 6:33; Psalm 111:25

+++

Ja Mooses kirjutas üles kõik Issanda sõnad. Ja ta tõusis hommikul vara ning püstitas mäe alla altari ja kaksteist sammast vastavalt Iisraeli kaheteistkümnele suguharule. Ja ta läkitas Iisraeli laste noori mehi ohverdama põletusohvreid ja tapma härjavärsse tänuohvriks Issandale. Ja Mooses võttis poole verest ning pani kausikestesse, aga teise poole verest ta piserdas altarile. Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: „Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!” Seejärel Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist läksid üles, ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu safiiridest tehtud põrand – otsekui taevas ise oma selguses. Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

2.Moosese 24:4-11

+++

Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb. Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast! Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
See on Jumala Sõna
Tänu olgu Jumalale

1.Korintlastele 11:23-29

+++

Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni. Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks, ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde, tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle. Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl. Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?” Jeesus vastas: „Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru.” Peetrus ütles talle: „Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!” Jeesus vastas talle: „Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga.” Siimon Peetrus ütles talle: „Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead.” Jeesus ütles talle: „Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik.” Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: „Teie ei ole kõik puhtad.” Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue võtnud ning jälle lauda asunud, ütles ta neile: „Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud? Te hüüate mind „Õpetaja” ja „Issand”, ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen. Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud.
See on püha evangeelium
Kiitus olgu Sulle, Kristus

Johannese 13:1-15

+++

PIISKOPPIDE LÄKITUS
suureks neljapäevaks, 9. aprillil 2020

Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, 
ei katku, mis rändab pilkases pimedas,
ega tõbe, mis laastab lõunaajal

Psalm 91:5–6

Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!

Täna, suurel neljapäeval vaatame selle nädala sündmustele. Palmipuudepühal oli rahval vaimustus, aga valitsejad olid hirmul: mis saab, kui rahvas haarab võimu ja kuulutab Kristuse Messiaks? Nad arutasid pingeliselt, kuidas Jeesusest vabaneda. Jüngrid olid vaatamata kõigele hirmule ja ohtudele Kristuse käsul ette valmistanud ühise söömaaja. Jüngrite mõtted olid väga erinevad. Juudal olid oma plaanid. Peetrus vaidles Jeesusega jalgade pesemise üle. Jeesus võttis ette puhastamise ja pesi kõikide jüngrite jalad. Pesemine oli siis oluline.

Ka täna ütleme, et kõik peab puhas olema. Peske käsi! – Alles pärast seda palvetatakse ja siis vestleb Jeesus jüngritega ning annab oma õpetuse. Pärast seda saadakse osa ühisest õhtusöömaajast. Jüngrid ei teadnud, et see oli nende viimane ühine söömaaeg Jeesusega enne tema ristisurma. Tormilised sündmused jätkuvad ja Jeesus vangistatakse. Nii nagu jüngritel oli teadmatus ja hirm, on hirm ka täna. Hirm on kiiresti leviv ohtlik haigus.

Rasketel aegadel, mida on ikka olnud, on kirik kutsunud inimesi palvele ja kuulutanud eriti jõuliselt evangeeliumi. 1527. a laastas Wittenbergi katk. Dr Martin Luther kirjutas oma ametivennale Johann Hessile tänapäevalgi kõnetava kirja. Me peaksime paluma, et kõik halb kaoks ja end ka selle eest kaitsma, kuid mitte tegema Jumala tahte vastu. Meie kohustus on aidata ligimest hädas. Kui maja põleb, siis tuleb minna appi kustutama. Kui selleks on juba piisavalt abilisi, siis võib minna koju tagasi. – Kasuta ravimeid, võta sisse, mis sind aitab, puhasta suitsuga oma kodu, aeda ja tänavat, hoidu inimestest ja kohtadest, kus ligimene su abi ei vaja ja ole abiks tule kustutamisel. Mõtle nõnda: kuigi vaenlane on meile saatnud surmahaiguse, palun ma Jumalat, et ta meile armuline oleks ja aitaks. Siis puhastan ka mina suitsuga õhku, võtan ja annan rohtu, väldin kohti ja inimesi, kus mind ei vajata ja et minu kaudu ei saaks mürgitust paljud teised, kellele minu hoolimatus võib surma tuua. Kui Jumal mind enda juurde kutsuda tahab, siis ta mind ka leiab, aga mina olen teinud, mida ta mul on palunud teha ja ma ei ole ei enda ega teiste inimeste surmas süüdi. Kus aga ligimene mind vajab, ei väldi ma kohti ega inimesi, vaid lähen tema juurde ja aitan. Ja vaata, see on õige ja jumalakartlik usk, mis ei ole rumal ega häbematu ega kiusa Jumalat.

Psalmist julgustab: ära karda öö hirmu ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Me ei tohi unustada, et kõik ei ole meie käes otsustada ja juhtida. Praegu oleme eriolukorras ja hullem kui viirus on hirm. Mõistepaarid „kaotus ja võit“, „lein ja rõõm“, „vihkamine ja armastus“, „surm ja elu“, „ajalik ja igavene“ on küll meile teada, aga nende sõnade sisu avaneb meile nüüd erilisel viisil. Igas olukorras elame Jumala silma all.

Armsad õed ja vennad! Palvetagem oma kiriku ja rahva pärast. Pole ühtegi olukorda, mille eest me ei saa Jumalat tänada!

Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Urmas ViilmaTiit SalumäeJoel Luhamets
peapiiskoppiiskoppiiskop

+++

Me palume Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Sinu püha Kiriku eest kõigis paigus ilma peal, et Sa teda kaitseksid ja varjaksid kuni päevade lõpuni –
Issand heida armu
Me palume Sind piiskoppide, teiste vaimulike ja koguduste eest, et Sa neid armuga õnnistaksid ega laseks neil väsida Sinu Sõna kuulutamise töös –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi rahutute ja hirmunute eest, et Sa nende peale halastaksid, neile hingerahu ja meelekindlust kingiksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kogu inimkonna eest, et Sa meid valgustaksid ja näitaksid õiget teed kriisist väljumiseks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõikide arstide ja meditsiinitöötajate eest, et Sa neid aitaksid, neile tarkust ja jõudu annaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi haigete eest, et Sa neid tervendaksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi surijate ja igavikku lahkunute eest, et Su arm neid päästaks ja neid lunastaks –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi valitsuste ja ametikandjate eest, kes seda kriisi lahendavad, et Sa neile arukust ja kannatlikkust annaksid ning neid õigetele otsustele juhataksid –
Issand heida armu
Me palume Sind kõigi kristlaste eest, et Sa meid ühendaksid, et oleks üks kari ja üks karjane –
Issand heida armu

Püha Jumal, kõige armastuse allikas. Ööl, mil Jeesus ära anti, andis
Ta oma jüngritele uue käsu – armastada üksteist, nii nagu Tema neid oli armastanud. Kirjuta see käsk oma Püha Vaimu väel meie südametesse. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Tema nimel palume:
Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

+++

Issanda nimi olgu kiidetud ja austatud.
Igavesest ajast igavesti
Issand + õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast
ja juhtigu igavesse ellu
Aamen

Palmipuudepüha Palmarum: “Aukuninga alandustee”

Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga Sa ei vasta,
ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
Ja ometi oled Sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
Sinu peale lootsid meie esiisad,
lootsid, ja Sina päästsid nad;
nad kisendasid Sinu poole ja pääsesid,
nad lootsid Sinu peale ega jäänud häbisse.
Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

Psalm 22:2-6,20

+++

Kõigeväeline Jumal, Sina saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Aita meil usus taibata, et Ta täitis kuulekana Sinu tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja meie patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen

Päevapalve

+++

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.

Sk 9:9-10

+++

Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.

Fl 2:5-11

+++

Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud. Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast. Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles: „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?” Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut. Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks. Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”

Jh 12:1-8

+++

Täna algab Suur Nädal. Jeesus läheb viimast korda üles Jeruusalemma, pühasse linna Siioni mäel, et viia lõpule oma lunastustöö. Tõelise ülempreestrina toob ta patuohvriks iseennast, annab ennast paljude pääsemise eest. Kas saab olla veel suuremat armastust? Nagu ütleb apostel: Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused (Rm 5:7-8).

Enne teeleasumist, päev varem, võiab Maarja, Laatsaruse õde, Jeesuse jalgu hinnalise nardisalviga. Heebrea keeles Mašíah/Messia, kreeka keeles Christós/Kristus – see Jeesuse tiitel tähendabki tõlkes Võitut.

Iisraeli kuningad seati ametisse pühitsetud õli pähe valades. Õliga võiti ametisse ka preestrid. Võidmine – see on Püha Vaimu saamise sümbol. Lõhnarohtudega võides valmistasid juudid oma surnuid ette matusteks. Kuidas peaksime nende teadmiste taustal mõistma Jeesuse võidmist hinnalise nardisalviga? Mida võis Jeesus silmas pidada kui lubas Maarjal seda armastustegu endapeal teha? Küllap nägi Jeesus selles võidmises mõlemat – nii kuningaks ja preestriks võidmist kui ka matuseks ettevalmistamist.

Ühelt poolt meenutab Maarja tegu kuningas Saalomoni ametisse seadmist Giihoni allikal, millele järgneb Taaveti poja uhke sissesõit Siionisse pillimängu, rahva hõiskamise ja rõõmu saatel. Esimeses kuningate raamatus on sellest kirjutatud nõnda: Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde. Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast (1Kn 1:38-40). Nii ka Jeesus sõidab võidmisele järgneval päeval eesli seljas Jeruusalemma rahva rõõmuhõisete saatel.

Teisalt viitab pea asemel jalgade võidmine, ning ka see, et võidmist toimetab naisterahvas, matuseks valmistumisele – viimsele võidmisele. Nõnda kuulutab Maarja südamest tulnud armastustegu prohvetlikult ette Jeruusalemmas kohe-kohe toimuma hakkavaid vastuolulisi sündmusi – inimese kohtupidamist oma Looja üle.

„Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!” (Jh 12:13). Siion tervitab Jeesust kui tõotatud rahukuningat – Saalomoni, Taaveti poega. Saalomoni nimi on tuletatud heebrea keelsest sõnast shalóm – rahu. Jah tõesti, prohvet Sakarija sõnad on täitunud, Messia on saabunud. Kuid vaid mõned päevad hiljem hüüab seesama rahvas – „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” (Jh 19:15).

Millest selline meelemuutus? Paistab, et Jeesus ei täitnud rahva ootusi. Ta ei olnud populist. Ta ei tulnud rahva tahtmist tegema, vaid oma Isa tahtmist.

Suure Nädala sündmused Jeruusalemmas näitavad meile selgelt, et seal, kus inimene on otsustanud hakata iseendale „jumalaks”, ei valitse viimaks muud kui isekus, jõhkrus ja halastamatus. Aga seal, kus Jumal on otsustanud loobuda iseenese olust, võtta orja kuju ja saada inimeseks (Fl 2:7), võidutsevad halastus, armastus ja lunastus. Katsugem siis läbi iseendagi eluhoiakud ja otsustused, oma mõtted, sõnad, teod ja tegematajätmised, seisatagem hetkeks ning küsigem – kumba teed käin mina?

+++

Halastaja ja armuline Jumal, Sina kuuled alati omade palveid. Vaata armuga kõigi haigete peale ja võta kuulda meie palvet. Anna tunda, et Sinul on rahumõtted ka siis, kui Sinu käsi on raskelt meie peal. Täida meie süda oma Püha Vaimu läbi kannatlikkuse ja rõõmsa usaldusega Sinu vastu. Hoia meid kannatamatu ja nukra meele, nõdra usu, meeleheite ja kiusatuste eest. Pööra meie süda ja mõtted täiesti Sinu poole. Anna meie Õnnistegijast õppida alandlikkust, olgu Tema rist meile eeskujuks ja lohutuseks ahastuses ning Tema haavad kosutuse ja rahu allikaks. Tema surm olgu meie lootuse kaljuks. Issand, Sinu püha nimi olgu kiidetud ka kannatuse ja risti läbi, nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.

Paastuaja 5. pühapäev Judica: “Kannatuste pühapäev”

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!
Sest Sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse.
Mispärast Sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,
need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse,
et ma tuleksin Jumala altari äärde,
Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega Sind, oh Jumal, minu Jumal!
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

Psalm 43:1–5

+++

Püha Jumal, Sina lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste inimeste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaikseks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu omaks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Päevapalve

+++

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: „Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea, rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades.

Jesaja 65:1–3

+++

Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu, ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

Efeslastele 2:12–16

+++

Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!” Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule. Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas. Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Luuka 13:31-35

+++

Viies paastuaja pühapäev juhatab meid Kristuse kannatusaega. Jeesus on jõudnud Jeruusalemma lähedale. Tema töö rahva õpetaja ja tervendajana hakkab otsa saama – ainult mõned päevad veel. Kätte on jõudmas aeg viia täide ülempreesterlik teenistus – tuua ohver. Anda ohvriks iseennast, et lepitada inimkond Jumalaga – avada uks Jumala riiki kõigile, kes Temasse usuvad, kes Talle järgnevad.

Nii nagu Jeesuse avaliku tegevuse alguses kiusas saatan Teda kõrbes, ahvatles missioonist loobuma. Nii ei jäta kiusaja Tema maha nüüdki. Seekord ilmub see madu välja variseride kujul. Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa! Põgene, loobu, mine ära, päästa iseennast. Sellesama kiusaja häält kuuleb Jeesus veel ristipuulgi rippudes. Siis kui ülemad, sõdurid, üks Temaga koos ristilöödud kurjategijagi Jeesust mõnitavad – Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast! (Lk 23:37)

Inimlik, enesekeskne soovitus. Kes meist ei teeks nõnda? Eluohtlikus olukorras püüab inimene ikka esmalt päästa iseennast, enne kui teiste päästmisele mõtlema hakkab. Mõni räägib koguni, et armastusega on samuti – kõigepealt armasta iseennast, siis alles saad teisi armastama hakata.

Päästa iseennast! Kas need mõnitajad mõistavad, mida ütlevad? On see siis mingi kuningas, kes päästab iseennast. Sellist valitsejat, kes otsustaval hetkel põgeneb, põlgab iga rahvas. Õige juht ja valitseja ei lase jalga. Õige juhi ülesanne on teenida oma rahvast ja riiki lõpuni – tulgu, mis tuleb – mitte hoida oma nahka. Sellist juhti rahvas austab.

Suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib. Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles (Lk 22:26; 17:33) – õpetab Jeesus oma jüngreid veel enne ristitee algust. Tõesti, Jeesuse sõnad ja teod on omavahel kooskõlas. Seda, mida Ta õpetab, seda Ta ka teeb. Jeesus on õige juht – tõeline juht ja teenija – Minister.

Maailm aga on täis pseudojuhte, kes mõtlevad vaid iseendale, kes armastavad vaid iseennast. Üks selline oli ka Heroodes, kelle eest variserid Jeesust hoiatasid. Heroodes Antipas, tolle Heroodese poeg, kes kolmkümmend aastat tagasi Petlemma lapsed hukata lasi. Poeg ei erine isast. Ka Heroodes Antipas on egoistlik türann, kes heitis vangikongi Ristija Johannese ja hiljem tema hukkas, sest Ristija oli julgenud kritiseerida valitseja kõlvatuid suhteid ja elukombeid. Vägivald ja verevalamine vahendina, et kõrvaldada pisemgi oht oma võimule, pole sellelegi mehele võõras. Seega ei ole variseride hoiatus sugugi asjatu ja üleliigne. Isegi mitte tagamõttega ja salakaval – küllap nad usuvad tõemeeli, et Jeesust hoiatades teevad nad head.

Kuid Jeesust pole määratud hukkama Heroodes – see võõras. Jeesuse üle mõistab kohut Tema oma rahvas, kelle hulka kuuluvad ka needsamad variserid. Jumala rahvas mõistab häbistavasse ristisurma oma Kuninga ja Jumala. Eks seepärast Jeesus variseridele vastabki: Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse maha!

Apostel Paulus kirjutab pühapäeva epistlis: Tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu, ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu. Kuidas seda mõista? Jeruusalemma nimi on tõlkes rahu linn ja Jeruusalemma tempel oli kohaks, kus juudid uskusid Jumala elavat. Templisse ei tohtinud siseneda ükski pagan, see oli eraldatud vaid Jumala lepingurahvale – Iisarelile. Aga rahu linn lööb risti Rahukuninga. Jumala eluase põlgab ära Jumala.

Jeruusalemma templi ajastu saab sellega läbi. Jeesus täidab ja lõpetab ristil oma surmaga vana Seaduse, surnuist ülestõustes alustab uut. Uueks templiks ja rahu linnaks saab Tema ihu – Kirik – sakramentaalselt Temaga ja Temasse liidetud kogudus. Uue Seaduse järgi pole keegi enam sünni poolest Jumala laps, aga uus tempel on võimalusena avatud kõigile – ühtmoodi nii juutidele kui paganatele. Kõigile, kes on valmis alanduma Kristuse risti ees – valmis surema ristimises koos Kristusega, et tõusta hauast koos Temaga. Tõusta uuele elule – usuelule, armuelule.

+++

Halastaja ja armuline Jumal, Sina kuuled alati omade palveid. Vaata armuga kõigi haigete peale ja võta kuulda meie palvet. Anna tunda, et Sinul on rahumõtted ka siis, kui Sinu käsi on raskelt meie peal. Täida meie süda oma Püha Vaimu läbi kannatlikkuse ja rõõmsa usaldusega Sinu vastu. Hoia meid kannatamatu ja nukra meele, nõdra usu, meeleheite ja kiusatuste eest. Pööra meie süda ja mõtted täiesti Sinu poole. Anna meie Õnnistegijast õppida alandlikkust, olgu Tema rist meile eeskujuks ja lohutuseks ahastuses ning Tema haavad kosutuse ja rahu allikaks. Tema surm olgu meie lootuse kaljuks. Issand, Sinu püha nimi olgu kiidetud ka kannatuse ja risti läbi, nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.