Paastuaja 4. pühapäev Laetare: “Eluleib”

Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate!
Õnnis on inimene, kelle tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad.
Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis.
Issand, vägede Jumal, kuule mu palvet, võta kuulda, Jaakobi Jumal!
Meie kilp, Jumal, vaata siia ja pane tähele oma võitud mehe palet!
Issand Sebaot, õnnis on inimene, kes Sinu peale loodab.
Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

Jesaja 66:10 Psalm 84:6-10,13

+++

Kõigeväeline Jumal ja Isa, Sina toitsid oma rahvast kõrbes taevaleivaga ja läkitasid oma ainsa Poja kõigi inimeste Eluleivaks. Aita meil loobuda sellest, mis ei toida meie hinge, ja elada Sinu sõnast, mis juhatab meid igavesse ellu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen

Päevapalve

+++

„Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jumal, „mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele. Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.

Aamos 8:11-12

+++

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.

1.Peetruse 2:1-3

+++

Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma. Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: „Rabi, millal sa siia said?” Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” Siis nad ütlesid talle: „Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?” Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.” Siis nad ütlesid talle: „Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed? Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.” Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!” Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

Johannese 6:24-35

+++

Oleme jõudnud paastuaja keskpaika – pool teed on selja taga, pool teed on ees. 4. paastuaja pühapäev on kui eriline peatuskoht – oaas, rõõmuallikas – paastuaja kõrbeteel.

Neljakümnepäevase paastuaja võrdpildiks on Jumala rahva neljakümneaastane kõrberännak. Veelgi enam – õigupoolest on kogu meie ajalik elu kristlasena otsekui Iisraeli tee Egiptuse orjapõlvest tõotatud maa vabaduse ja rikkuse poole. Meile tõotatud maa – see on igavene elu Kristuse tulevases kuningriigis. Nagu Iisrael muistsel ajal, nii võime meiegi oma kõrbeteed käies kogeda ja veenduda, et seni kui usume Jumalasse, seni kuni käime Tema tahte järgi, langeb meile osaks õnnistus, abi ja pääste. Kui aga unustame Jumala – siis kogeme mahajäetust, nälga ja janu, karistust.

Nagu tookord Iisraeli lapsi, nii jälitavad ja ohustavad meidki selle ilma kõrbeteel mitmesugused kiusatused. Kiusatused, mis meelitavad meid eemale õigelt teelt ja võetud sihist, kutsuvad meie südames esile rahulolematust ja nurinat Jumala vastu. Inimese patust rikutud loomus on kärsitu – tahame kõike kohe ja ilma pingutamata kätte saada. Parem kui ei peaks võitlema. Parem kui ei tuleks vaeva näha. Me ei taha tasapisi edasi liikuda, ei taha kannatlikult kasvada.

Ometi on kannatlikkus justnimelt see, mis arendab meid, kasvatab täiuslikumaks. Teeb meid jumalanäolisemaks, sest ka Jumal on kannatlik – muidu Ta meiega vaeva ei näeks. Ega asjata öelda kirjas heebrelastele: Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.

Seda üldinimlikku kärsitust näeb Jeesus ka neis inimestes, kes järgnevad Talle Kapernauma. Te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Jeesusele järgnenud rahvahulk oli äsja näinud suurt tunnustähte – Jeesus toitis viis tuhat meest ja nende pered vaid viie odraleiva ja kahe kalakesega. Kõik said süüa nii palju kui tahtsid, nende kõhud said täis. Keegi neist ei pidanud selleks ise midagi tegema, ei pidanud vaeva nägema. Jah, paradiis on tulnud maa peale – nii nad mõtlesid.

Eks meiegi mõtleme nõndasamuti – kes meist ei ihaldaks elada külluses jõudeelu. Kuid see pole paradiis, see on saatanlik miraaž, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Meenutagem, et Eedeni aedagi ei pannud Jumal inimest jõudeelu elama, vaid seda aeda harima ja hoidma. Inimese jumalanäolisus seisneb Jumala loomistöö jätkamises ja mõistlikus täiustamises, et ka ise seeläbi täiuslikumaks saada. Looja ja täiustaja on inimene aga vaid koostöös oma Loojaga.

Jeesus ütleb meile: Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg. Seda püsivat ja jäävat rooga annab Jeesus meile ka täna. Annab oma Sõna ja Sakramendi läbi. Rooga, mis ühendab ja hoiab meid osaduses Jumalaga.

Eriolukord on pannud meid paastuma pühast Sakramendist, kuid mitte Jumala Sõnast. Kasutagem seda aega kui võimalust. Kui võimalust sõeluda Jumala Sõna valgel oma igapäevaelust välja oluline ja ebaoluline, tegelik ja näiline. Koguja ütleb: Igale asjale on määratud aeg. Ajalikkuses on ka oma lohutus – kõik läheb mööda, kõik lõpeb ära. Nii lõpeb ühel päeval ka see eriolukord – läheb vaja vaid pisut kannatlikkust.

+++

Halastaja ja armuline Jumal, Sina kuuled alati omade palveid. Vaata armuga kõigi haigete peale ja võta kuulda meie palvet. Anna tunda, et Sinul on rahumõtted ka siis, kui Sinu käsi on raskelt meie peal. Täida meie süda oma Püha Vaimu läbi kannatlikkuse ja rõõmsa usaldusega Sinu vastu. Hoia meid kannatamatu ja nukra meele, nõdra usu, meeleheite ja kiusatuste eest. Pööra meie süda ja mõtted täiesti Sinu poole. Anna meie Õnnistegijast õppida alandlikkust, olgu Tema rist meile eeskujuks ja lohutuseks ahastuses ning Tema haavad kosutuse ja rahu allikaks. Tema surm olgu meie lootuse kaljuks. Issand, Sinu püha nimi olgu kiidetud ka kannatuse ja risti läbi, nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.