Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga Sa ei vasta,
ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
Ja ometi oled Sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
Sinu peale lootsid meie esiisad,
lootsid, ja Sina päästsid nad;
nad kisendasid Sinu poole ja pääsesid,
nad lootsid Sinu peale ega jäänud häbisse.
Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen
Psalm 22:2-6,20
+++
Kõigeväeline Jumal, Sina saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Aita meil usus taibata, et Ta täitis kuulekana Sinu tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja meie patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen
Päevapalve
+++
Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.
Sk 9:9-10
+++
Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.
Fl 2:5-11
+++
Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud. Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast. Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles: „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?” Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut. Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks. Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”
Jh 12:1-8
+++
Täna algab Suur Nädal. Jeesus läheb viimast korda üles Jeruusalemma, pühasse linna Siioni mäel, et viia lõpule oma lunastustöö. Tõelise ülempreestrina toob ta patuohvriks iseennast, annab ennast paljude pääsemise eest. Kas saab olla veel suuremat armastust? Nagu ütleb apostel: Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused (Rm 5:7-8).
Enne teeleasumist, päev varem, võiab Maarja, Laatsaruse õde, Jeesuse jalgu hinnalise nardisalviga. Heebrea keeles Mašíah/Messia, kreeka keeles Christós/Kristus – see Jeesuse tiitel tähendabki tõlkes Võitut.
Iisraeli kuningad seati ametisse pühitsetud õli pähe valades. Õliga võiti ametisse ka preestrid. Võidmine – see on Püha Vaimu saamise sümbol. Lõhnarohtudega võides valmistasid juudid oma surnuid ette matusteks. Kuidas peaksime nende teadmiste taustal mõistma Jeesuse võidmist hinnalise nardisalviga? Mida võis Jeesus silmas pidada kui lubas Maarjal seda armastustegu endapeal teha? Küllap nägi Jeesus selles võidmises mõlemat – nii kuningaks ja preestriks võidmist kui ka matuseks ettevalmistamist.
Ühelt poolt meenutab Maarja tegu kuningas Saalomoni ametisse seadmist Giihoni allikal, millele järgneb Taaveti poja uhke sissesõit Siionisse pillimängu, rahva hõiskamise ja rõõmu saatel. Esimeses kuningate raamatus on sellest kirjutatud nõnda: Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde. Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast (1Kn 1:38-40). Nii ka Jeesus sõidab võidmisele järgneval päeval eesli seljas Jeruusalemma rahva rõõmuhõisete saatel.
Teisalt viitab pea asemel jalgade võidmine, ning ka see, et võidmist toimetab naisterahvas, matuseks valmistumisele – viimsele võidmisele. Nõnda kuulutab Maarja südamest tulnud armastustegu prohvetlikult ette Jeruusalemmas kohe-kohe toimuma hakkavaid vastuolulisi sündmusi – inimese kohtupidamist oma Looja üle.
„Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!” (Jh 12:13). Siion tervitab Jeesust kui tõotatud rahukuningat – Saalomoni, Taaveti poega. Saalomoni nimi on tuletatud heebrea keelsest sõnast shalóm – rahu. Jah tõesti, prohvet Sakarija sõnad on täitunud, Messia on saabunud. Kuid vaid mõned päevad hiljem hüüab seesama rahvas – „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” (Jh 19:15).
Millest selline meelemuutus? Paistab, et Jeesus ei täitnud rahva ootusi. Ta ei olnud populist. Ta ei tulnud rahva tahtmist tegema, vaid oma Isa tahtmist.
Suure Nädala sündmused Jeruusalemmas näitavad meile selgelt, et seal, kus inimene on otsustanud hakata iseendale „jumalaks”, ei valitse viimaks muud kui isekus, jõhkrus ja halastamatus. Aga seal, kus Jumal on otsustanud loobuda iseenese olust, võtta orja kuju ja saada inimeseks (Fl 2:7), võidutsevad halastus, armastus ja lunastus. Katsugem siis läbi iseendagi eluhoiakud ja otsustused, oma mõtted, sõnad, teod ja tegematajätmised, seisatagem hetkeks ning küsigem – kumba teed käin mina?
+++
Halastaja ja armuline Jumal, Sina kuuled alati omade palveid. Vaata armuga kõigi haigete peale ja võta kuulda meie palvet. Anna tunda, et Sinul on rahumõtted ka siis, kui Sinu käsi on raskelt meie peal. Täida meie süda oma Püha Vaimu läbi kannatlikkuse ja rõõmsa usaldusega Sinu vastu. Hoia meid kannatamatu ja nukra meele, nõdra usu, meeleheite ja kiusatuste eest. Pööra meie süda ja mõtted täiesti Sinu poole. Anna meie Õnnistegijast õppida alandlikkust, olgu Tema rist meile eeskujuks ja lohutuseks ahastuses ning Tema haavad kosutuse ja rahu allikaks. Tema surm olgu meie lootuse kaljuks. Issand, Sinu püha nimi olgu kiidetud ka kannatuse ja risti läbi, nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.