Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja.
Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa. Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu. Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad! Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen

Ps 25:11-20

+++

Kõigeväeline Jumal, Sina kuulutad meile oma Poja kannatuse ja surma läbi pääsemist ja õndsust. Kingi meile avatud süda, et me Kristuse armastust ja kuulekust mõistaksime ja järgiksime Teda, kes Ta Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen

Jeremija 26:12-16

+++

Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust. Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -, siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!

Ilmutuse 3:14-19

+++

Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?” Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud: „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.” Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast. Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja, sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

Johannese 12:37-43

+++

Paastuaja kolmas pühapäev toob meie ette kurjuse teema. Kust tuleb kurjus, miks on maailmas nõnda palju vihkamist ja vaenu inimeste vahel, taplemist ja sõda? Ja miks Jumal seda kõike sallib ega sekku? Neile üldinimlikele küsimustele vastust otsides peaksime esmalt selgeks tegema, mis on oma olemuselt kurjus. Piibli järgi pole kurjus mitte mingi võimas iseseisev vägi – kurjus on armastuse puudumine. Täpselt samamoodi, nagu pimedus pole muud kui valguse puudumine. Seal, kus on valgus, pole pimedusel kohta. Samamoodi pole kurjusel kohta seal, kus valitseb armastus.

Saatan pole jumal, vaid armastusest egoismi pöördunud ingel, kelle võim püsib sellel, et leidub neid, kes lähevad kaasa tema mässuga Jumala vastu, kes usuvad tema pettuseid ja valesid.

Vana Testamendi alglood räägivad, kuidas inimene muutus kurjaks. Kurjus tuleb inimese südamesse seejärel kui inimene hakkab kahtlema Jumala sõnas, astub vastu Jumala käsule, tahab saada ise endale jumalaks, otsustada ise mis hea, mis kuri – sellest räägib Aadama-Eva langemise lugu. Kaini ja Aabeli loos järgnevad sellele „Jumalast vabaks saamisele” juba ka kurjad teod. Jumalaga ususideme kaotanud inimene ei suuda rõõmustada koos oma vennaga – kui tema vennal, tema ligimesel hästi läheb, täitub Kaini süda armukadedusega. Armukadedus viib esimese mõrvani.

Siit algavad kõik sõjad. Kurjale teole järgneb süütunne. Süütundest sünnib hirm kättemaksu ees. Hirm kättemaksu ees kannustab omakorda ennetavalt ründama. Nõnda muutub see jada lõpmatuks seni, kuni üks pooltest ei peatu. Kurjale kurjaga vastates saame alati tulemuseks veelgi suurema kurja. Ainus tõhus ravi kurjuse vastu on andeksandmine ja armastus.

Seda tegelikkust ei näe ega mõista me seni, kuni meie südamesilmad pole pööratud Kristuse poole. Seni näeme vaid iseenda mina, oma õigust ja oma tõde, oma haavatud uhkust, mulle tehtud ülekohut. Seni kehtib seesama Jesaja sõna, mis takistas ka juutidel Jeesusesse uskumast: „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.”

Neist sõnadest võib kergelt tulla ekslik järeldus, et justkui Jumal ise on inimese südamekõvaduses süüdi? Ammugi mitte. Jumal on kõikidele inimestele andnud silmad, millega näha, andnud kõrvad, millega kuulda. Kuid kui inimene ei taha näha, kui inimene ei taha kuulda, ei saa ka Jumal temast kuuljat ja nägijat teha, sest armastus pole vägivaldne, armastus ei sunni ennast vägisi peale.

Miks ei taha inimene näha Jeesuses Jumala kirkust? Küllap seepärast, et Tema kirkuse sära paljastab kõik meie pimeduse teod ja meie südame kurjad kavatsused. Oma süü tunnistamine tundub meile ääretult raske, sest selleks peame loobuma iseenda jumalikuks pidamisest ja muudest ebajumalatest ning alanduma – alanduma Jumala ees, alanduma oma ligimese ees. Küllap seepärast valimegi tihti kesktee – jääme leigeks.

Leige – tähendab endaga rahulolevat ja ümbritseva suhtes ükskõikset inimest, keda ei huvita Tõde. Teda huvitab vaid isiklik heaolu – seepärast eelistab seesugune inimeste tunnistust Jumala tunnistusele. Leige on kogudus, leige on kirik, mis püüab olla maailmale meelepärane Tõest lahtiütlemise hinnaga.

Leige olemist sallib aga Jumal kõige vähem – isegi uskmatul on rohkem lootust. Sest leige olemises ütleb inimene sisuliselt lahti oma inimlikkusest – võimest otsustada, võimest vastutada, võimest püüelda endast kõrgema poole, võimest ületada iseennast, võimest armastada. Leige olles inimene sõna otseses mõttes loomastub, loobub sellest, mis eristab inimest loomast – loobub vabadusest. Leigus on vaimne nüristumine ja mandumine – manipuleeritavaks massiks muutumine.

Seepärast ärgem peljakem seda kui Jumala meid oma Sõna läbi noomib. Ärgem peljakem sedagi kui Jumal meid karistab – kannatuste läbi me kasvame. “Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” Oma patu tunnistamine ja meeleparandus pole nõrkus, vaid tugevus. Võtkem kuulda Issanda, oma Jumala häält!

Jumala häält võime kuulda kindlasti ka selles pandeemias, mis praegu üle maa käib. “Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti.” Jah – üks imepisike viirus ja illusioon variseb – ebajumalatele rajatud näiline kindlus kukub hetkega kokku.

On aeg pöörata silmad Tõelise ja Igavese poole! Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie patuste peale!

+++

Halastaja ja armuline Jumal, Sina kuuled alati omade palveid. Vaata armuga kõigi haigete peale ja võta kuulda meie palvet. Anna tunda, et Sinul on rahumõtted ka siis, kui Sinu käsi on raskelt meie peal. Täida meie süda oma Püha Vaimu läbi kannatlikkuse ja rõõmsa usaldusega Sinu vastu. Hoia meid kannatamatu ja nukra meele, nõdra usu, meeleheite ja kiusatuste eest. Pööra meie süda ja mõtted täiesti Sinu poole. Anna meie Õnnistegijast õppida alandlikkust, olgu Tema rist meile eeskujuks ja lohutuseks ahastuses ning Tema haavad kosutuse ja rahu allikaks. Tema surm olgu meie lootuse kaljuks. Issand, Sinu püha nimi olgu kiidetud ka kannatuse ja risti läbi, nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.